TLL-029 Paldiski ja Põhja-Eesti ringsõit

Hind inimese kohta:

Lisainformatsioon

Laste soodustused: kuni 3 aastased lapsed tasuta, lastele vanuses 4-12 aastat kehtib 15% allahindlus.

Kuni 5-liikmelistele gruppidele võime kasutada giid-autojuhi teenust.

Tulge vaatama, kuidas kunagise Nõukogudemaa suurima tuumaallveelaevnike õppekeskuse asupaigaks olnud linn on tänaseks muutunud. Samuti möödutakse Lollidemaast ja seejärel tehakse peatus looduskaunil Keila-Joal, et imetleda Eesti suuruselt teist juga.

Tee väiksesse kuid värvikireva ajalooga sadamalinna Paldiskisse on täis üllatusi. Rannikuäärne maastik oma lihtsuses on meeltessesööbivalt kaunis.

Esmalt möödume asumist, mille elanikeks on praeguse Vabariigi uusrikkad, kes oma kiirelt tulnud varandust läbi arhitektuuri väljendada püüdsid. Põletavas soovis naabrit üle trumbata valmis ridamisi liigsuuri ja ebapraktilisi maju. Paljud lisasid hoonetele torne ja tornikesi, lootes nii jätta majesteetlikku mõisale kohast muljet. Pärast paari esimest talve mereäärses üksinduses sai nii mõnigi majaomanik kibedaid õppetunde maitsta. Veel praegugi on näha maju, mis on kas valmis ehitamata või hüljatud. Kaasmaalased ristisid paiga auga välja teenitult Lollidemaaks.

Järgmisena naudime Eesti kõrgeimalt pankrannikult avanevat vaadet tujukale Läänemerele Türisalu panga vaateplatvormilt. See on Põhja-Eesti pankranniku üks kaunimaid loodusobjekte kõrgudes kuni 31 m üle merepinna. Silmapiirile jääb nii romantiline panoraam Läänemerest kui ka Vääna-Jõesuu rand.

Kaunis Keila-Joa park on koduks Eesti suuruselt teisele joale, mis omal ajal varustas veega kohalikku mõisakompleksi. Siin vaatleme neogooti stiilis mõisa varemeid, mis meenutavad uhkes üksinduses aegu, mil Eesti oli veel baltisaksa parunite võimuses. Tänasel päeval toodab kosk rohelist hüdroenergiat ligi 1000 kodumajapidamise tarbeks.

Vaatleme muljetavaldavat juga, mis on 6 meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune jäädes nii võimsuselt maha vaid Narva ja Jägala jugadest. Pargist viib tee piki jõesängi üle kahe rippsilla joa juurde. Kohalik park on populaarne koht noorpaaride seas, kes käivad siin vana traditsiooni kohaselt oma südameid ühte lukustamas.

Meie sihtkohaks olevat Paldiskit on ajalooürikuis märgitud juba 1300-ndatel aastatel. See sügavaveeline meresadam, kus meri ei jäätu enamasti ka külmadel talvekuudel, on suurte laevade jaoks ainulaadne lähenemispunkt Eesti rannikule. Seetõttu on linnake läbi ajaloo olnud ka sõjanduslikus huviorbiidis küll kaitstatava, küll vallutatava punktina. Saate näha Peeter Suure poolelijäänud merekindluse jäänuseid, ehtsat majakat ja vanu maju, mis on jäänud liiga lähedale taanduva pankranniku servale ning seega on peagi oodata nende merre varisemist. Samuti võite heita pilgu peale vanale raudteejaamale, mis ehitati siis, kui avati Eesti esimene rongiliin Paldiski – Peterburi.

Nõukogude ajal sai Paldiskist ja Pakri saartest ning poolsaarest rangelt valvatud sõjaväeline territoorium, kus asetses tolleaegne suurim tuumaallveelaevnike õppekeskus. Pärast Eesti taasiseseisvumist baas hüljati ja kui viimnegi Nõukogude sõjalaev oli lahkunud, jäi linnake maha, täis räämas korterelamuid ning kunagiste võimsate militaarrajatiste varemeid. Enamik seda perioodi meenutavaist jäänukitest on likvideeritud, andmaks teed uuendustele, sest kohalik elanikkond on võtnud eesmärgiks tuua linnakesse areng ja õitseng. Tänane Pakri poolsaar on kombinatsioon puutumatust loodusest ja ökoloogilise mõtteviisiga arendusprojektidest. Käsikäes eksisteerivad siin maastikukaitseala ja Eesti suurim tuulikupark.

Jätkub ka Paldiski kuulsus sadamalinnana – tasapisi hakkab siia taas tekkima tööstus- ja äriettevõtteid. Linnakest külastades võite olla tunnistajaks paiga elujõule ja elada kaasa kohalike vaprale otsusele jätta minevik selja taha ning suunata pilk helgema tuleviku suunas.

Naudime ka ajaloolisi hooneid ja külastust Padise kloostri aladele. Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval. Ümbrus on kaunis ja mõisa peahoone on täielikult renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja. Suviti on avatud ka väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile. Tundub uskumatu, et klooster asus kunagi mere kaldal, veerikka jõe suudmes.

Mõis kuulub von Rammide perekonnale, kes elasid Padisel juba aastast 1622. Rammide suguvõsa kroonika pajatab nii Rootsi kuninga Gustav II Adolfi suuremeelsusest nende perekonna suhtes kui ka Peeter I külaskäigust Padisele.

Tagasiteel Tallinna möödume ka Keila linnast.

Väljasõit Pakri poolsaarele, kus asub ka Paldiski, on väärt ekskursioon imetlemaks selle piirkonna silmatorkava looduse ja ainulaadse külma sõja pärandi kontraste.